Jaanipäev möödus üpris rahulikus meeleolus Kagu-Eesti metsade vahel külas olles, seltsiks imearmsad kassihakatised ning heitlik ilm. Pisut hingetõmbeaega pärast mitut äraütlemist ning enne uut eluetappi - uuest kuust uus kodu... ja hiljemalt sügisest loodetavasti taas kool ning töökoht. Kuigi ma kunagi väitsin, et minu valik oli vale (kuigi kas saab pärast kõike läbielatut nii öelda?), siis tundub, et elus pole siiski kõik nii must ja valge - üksainus lõpetamisel käik, poole kõrvaga meelde jäänud õppesuund ning väike otsimistiir internetis on kõik, et oma tegusid ümber hinnata ning leida, et on olemas siiski võimalusi, kus on ühendatud kõik see, mida ootasid ning välja jäetud kõik see, mida pidasid ebaoluliseks (või mittesobivaks). Tundub, et keegi hea inimene on mõelnud minu peale, kui õppekava koostas - vähemalt on hea hetkel sedasi mõelda. Elame, näeme.






Nii armsad kiisud :)
ReplyDeleteKassid on alati armsad - olgu nad suured või pisikesed. Hall on broneneritud aga see must/tumepruun ootab oma inimest :)
ReplyDelete