Aeg vaikselt aasta lõpust juba rääkida - mõned uued tööd on veel näitamata, mõned on alles valmimas, kuid aasta alguses seatud eesmärgid olid juba täidetud tegelikult oktoobris. Ehk siis eesmärk lugeda rohkem, käia kuskil reisimas ning joonistada rohkem kui aastal 2016 (mis jäi silma erakordselt hädise arvu joonistustega) said kenasti kõik täidetud ja enamgi veel. Leian, et käesolev aasta oli minu jaoks korralik murdepunkt mitmel rindel ning kui alguses tundus kõik erakordselt lootusetu, siis käesolevaks päevaks võin öelda, et olen õppinud nägema palju rohkem värve elus (räägin mina, kes joonistab niivõrd värvilisi pilte, eksole?), kui ehk seda varem olin teinud. Ja ma olen palju rohkem hakanud märkama asju, milleks pole varem mahti olnud - nii enda juures, enda sees kui ka enda ümber. Naljaga pooleks, kuid varajane keskeakriis võib olla tõesti teemaks - ma olen tänulik kõigile nendele hetkedele ja inimestele, mis/kes mind vormisid selleks, kes ma tänasel päeval olen, kuid leian, et uude aastasse lähen ma võrreldes varasemaga hoopis teistsuguse hingamise ja pilguga. Kuid kõige selle kõrval vajab üks oskus veel lihvimist - oskus puhata. Paluks mulle rohkelt laiskasid pühapäevasid aastasse 2018, aitäh. Oleksin selle eest südamest tänulik.
Pühapäevad on laisklemiseks
A3
Segatehnika, paber 2017
Post a Comment