Avastasin, et ei ole siia oma eelmise aasta suursündmusest märget maha jätnud. Võtsin aega, et kõik pildid ja emotsioonid kokku koguda ning ühte postitusse kokku panna ning tunnen, et olen nüüd selleks valmis. Seda enam, et käesoleval hetkel kodus olles on mustrid väga-väga sarnased eelmisele aastale - lihtsalt sel korral ei ole ühtegi nii suurt projekti käsil.
Kuidas kõik alguse sai? Nii nagu arvata võib, siis füüsilisel kujul raamatu loomine on pikk protsess ja kõik sai alguse juba 2019. aasta novembrikuus, kus toimus projekti tutvustamine, esmane ideede põrgatamine, kohtumine kirjaniku Juhani Püttsepa ja Kailega Võru instituudist. Olin rohkem kui õnnelik, et illustraatori roll just selle raamatu puhul minule usaldati. Kokkusaamised olid nii edukad, et uude aastasse läksin teadmisega, et 2020. aastal tuleb murdekeelne illustratsioonidega lasteraamat väikesest hundist. Juhanil oli selle lasteraamatuga ka väga tugev visioon - ta tahtis, et hunti ei kujutataks (laste)kirjanduses ainult kurja tegelasena. Usun, et kes vähegi on "Tsillokõsõ soe jutu" raamatut lugenud ja vaadanud, võib öelda, et see tal ka õnnestus.
Kuigi mõte materjali kogusest tundus esiti hirmutav (ja aus olla, siis protsessis poole peal olles samuti), andis kindlustunnet Juhani ja Võru instituudi tugi ning meie omavaheline hea koostöö. Isegi kui vahepeal tundsin, et olen ummikus (tühjad kohad lehekülgede vahel ja kogunev pinge tähtaja lähenemise tõttu), anti häid ideesid ja lõpptulemus on enamus kui hea minu silmis. Raamatu kujunemise protsess oli seega väga-väga orgaaniline ja juba juulis läks raamat trükki. Augustis sain trükisooja raamatut käes hoida ja kuigi soovisime kõik väga ka raamatu esitlust teha, siis sügisel pead tõstnud viiruseoht lõi kõik plaanid sassi.
Jagan ka mõned pildid raamatust endast ja selle loomisprotsessist. Kõik algas materjalidega tutvumisest, ideedest, raamatukaante sisekülgede värvi valimisest (lõpus vahetasime siiski esialgse valiku ümber). Tahtsin sel korral teha midagi uut ning katsetada ühtse ilme hoidmiseks kombinatsiooni traditsioonilisest ja digitaalsest kunstist - visandid tulid käsitsi, värvimine ja töötlus arvutis.
August tuli trükisooja raamatu, tohutu õnne- ja tänulikkustundega. Aitäh kõigile, kes selles protsessis kaasa lõid! Aitäh Juhani Püttsepp imearmsate hundilugude eest, Miina Aleksandra Pihole tõlke eest (tänu Miina kooliprojektile üleüldse see raamat ilmavalgust nägigi) ja muidugi Võru instituudile ja kõigile tema töötajatele, kes olid selle projektiga seotud. "Tsillokõsõ soe jutu" sai toetust Eesti Rahvakultuuri Keskuse Vana-Võromaa pärimuskultuuri programmist ja Eesti Kultuurkapitalist. Käesoleval hetkel on võimalik raamatut soetada endale Võru instituudist, Vana-Võromaa e-poest või endale lähimast raamatupoest. Siinkohal paslik jagada mõned pildid raamatust endast.
2020. aasta novembrikuus toimus raamatu esitlus ja illustratsiooninäituse avamine Võru Lasteraamatukogu Tähesaalis. Toimus raamatu ettelugemine, vaadati pilte ning Juhani saatis videotervitused kõigile osalejatele. Seega sai raamatu esitlus ka siiski tehtud - lihtsalt pisut teistmoodi, kui esialgu plaanis oli. Ja nüüd ei olegi muud, kui raamatut otsima ja uudistama! (Allolevad fotod: Võru Lasteraamatukogu galerii)
Post a Comment