Juba õige tükk aega tagasi sain toreda pakkumise
Tähekese poolt, et teha nende märtsikuu erinumbrile kaanejoonistus - mõeldud, tehtud! Imetore, et minu juured on mulle põnevaid pakkumisi toonud ning pole suuremat rõõmu, kui illustreerida teadmisega, et see läheb võrukeelse ajakirja/kogumiku sisse või peale. Ainuke konks on aga asjal see, et ma oskan kuulata-lugeda, saan kenasti aru, kuid ise murdes ei oska rääkida.. Mis puudutab üldse keeli ja keeleõpet kui sellist, siis tunnistan ausalt, et olen terve elu selles valdkonnas üpris lootusetu olnud - liidete -ki, -gi-ga pole mul endiselt head suhet ning see, et minu vanemad kehvade vene keele tulemuste pärast kooli kutsuti põhikooli ajal, räägib juba enda eest. Ja kui kedagi huvitab, et mis selle koolikutsumise tulemuseks oli, siis sealt ei tulnud midagi tarka - lihtsalt tunnistati fakti, et ilmselt olen ma eriti lootusetu juhtum.
Keelejuttudelt nüüd tagasi Tähekese juurde - no kes ei tahaks siis oma lapsepõlveajakirja kaanele joonistada?! Seda enam, et Tähekese erinumbri autorid olid traditsiooniliselt Võrumaaga seotud kunstnikud-kirjanikud ja nende loominguga samade kaante vahel olla oli juba omaette suur au. Ja kes tahab näha kaanejoonistuste logoga varianti, siis seda näeb näiteks Tähekese enda facebookist,
siit.
