Kooli workshopi päevad ehk teisisõnu kaks päeva piltides lühidalt kokku võetuna - palju analüüsimist, mõtlemist, voltimist, liimimist, mõõtmist ja esitlemist. Eesmärgiks jõuda fotodeni, mis annaksid detailsemalt edasi asukoha täpsemat disaini, mahtusid ning läbi selle ka tunnetust-emotsiooni. Tulemuseks üsna mitu mõtet mida lõputöö sisse pista ja arvesse võtta.
Maketid on ühed lahedaimad asjad, mis üldse maailmas olemas on. Jään neid kusagil nähes alati kahetsema, et mõnd ehitus-, disaini- või arhitektuuriala ei valinud. Sul on äge eriala!
ReplyDeleteEriala on tõesti vahva - huvitav ja paneb asjadest pisut teisiti mõtlema, kui varem seda teinud olen. Märkama asju mis alateadlikult häirivad või meeldivad ning mis see nii on. Kuid nii nagu igal erialal on ka sellel oma pahupool, ehitus-, disaini- või arhitektuurialal on see tegelikult päris suur. Kui koolitööde tegemise 'miinustest' rääkida, siis kõige hullem on olukord, kui mõte on täiesti kinni kuid aeg hingab kuklasse - seda lootusetuse tunnet, mis siis valdab, ei tahaks oma vaenlasele ka :D
ReplyDeleteAga kui ma kunagi südame rindu võtan ja ülikooli ära lõpetan, siis ilmselt võib oodata kirjutist, mis seletab kenasti ära, miks ma suure tõenäosusega aja maha võtan. Sest paraku on reaalsus pisut teine, kui esmapilgul tundub ja sellega ei saa enne tuttavaks, kui oled paar aastat juba eriala nuusutanud, katsunud ja selle sisse läinud.
Pean kohe küsima, kes on see prillidega noormees? Selle nurga alt näeb välja nagu mu õppejõud K.E. Unt.
ReplyDeleteViimasel pildil prillidega meesterahvas on Tartu linnaarhitekt T.Arjus :)
ReplyDelete