3. aprill 2016 kell 22:25 kirjutasin memo, et: "Nokitsesin siin lõputööd kirjutada kui korraga kuulen, et keegi koputab vaikselt vastu akent. Ja mis ma näen - üks pisut korpulentne ööliblikas akna taga. Tundub, et suvi pole enam kaugel...". Tänavu võtame 3. aprilli vastu heitliku ilmaga - kord lumi, kord vihm, kord päikesepaiste ja siis jälle pilvede vahele peitu. Ja mina olen see, kes iga aasta ootab järjest rohkem kevade saabumist. Vahepeal on isegi tunne, et lapsed ei oota isegi nii palju oma sünnipäevasid, kui mina kevade saabumist. Sest tahaks juba seda hetke, kui ei peagi enam kümmet vatti selga ajama..
Vatid seljast!
21 x 29,6 cm
Segatehnika, paber 2018
Post a Comment